Miks uurida laste liikumishuvi?
Koolieelikutest jääb mulje, et nad liiguvad väga palju. See mulje on petlik - väikesed lapsed liiguvad vilkalt ja hoogsalt, nö liikumispuhangutena, ent tänapäeval tegelikult väga vähe. Uuringud näitavad, et 60-75% ajast veedavad nad istuvate tegevuste juures ja alla 5% sel määral aktiivsete tegevuste juures, mis päriselt tervist ja arengut toetavad.
Kuna vähese liikumise tagajärjeks on väga tõsiste kehaliste haiguste riski oluline tõus ja kehvem vaimne tervis ning samas hilisematele liikumisharjumustele laotakse vundament esimestel eluaastatel, on väga oluline mõista, millest sõltub laste soov (ja soovimatus) liikuda.
Meie uuringud selgitavad välja, millest sõltub laste liikumisrõõmu kujunemine, aga ka istuvate tegevuste eelistamine eelkoolieas.
Laste areng
ja käimasolev uuring
Praegusel ajal on vaid umbes 11-24% Eesti lastest ja teismelistest
kehaliselt piisavalt aktiivsed. Varasemad uuringud viitavad, et hea liigutusoskuste areng aitab lastel olla kehaliselt aktiivsem.
Projektis "Laste suhtumine kehalistesse tegevustesse" uurime liigutusoskuste ja kehalise aktiivsuse ning istuva eluviisi vahelist seost. Väidame, et liigutusoskustes osavamad lapsed naudivad mängimist ja liikumist enam ning neil kujuneb
positiivsem suhtumine liikumisse, mistõttu nad on aktiivsemad. Me töötame välja maailmas ainulaadsed hindamisvahendid selle seosteahela kontrollimiseks koolieelikutel. Hindame ka, kuivõrd istuvates tegevustes veedetud aeg sõltub hoiakutest istuvate tegevuste suhtes. Tänaseks on juba enam kui 100 Eesti last koos vanemaga osalenud.
Aita teadust edasi ja tule osale oma 4-5-aastase lapsega uuringus!
Liigutusoskuste areng
Et hiljem õppida spordialasid või tantsimist, on tarvis 3-8-aastaselt omanda põhiliikumisoskused:
edasiliikumisoskused (nt. jooksmine, hüppamine, suusatamine, ujumine)
vahendi käsitlemise oskused (nt püüdmine, viskamine, jala või reketiga tabamine)
tasakaaluoskused, mis aitavad tasakaalu hoida (nt kummardumisel või kiikumisel)
Need oskused ei küpse iseenesest - neid tuleb õppida ja harjutada.
Tunnetuslik areng
Moodsad uurimismeetodid on võimaldanud avastada, et laste liigutuslik ja vaimne areng on palju tihedamalt seotud, kui pikka aega usuti.
Nüüdseks on teada, et liigutusoskuste areng ennustab nii seda, kui palju laps liigub kui ka tema tunnetuslikku arengut - liigutuslikult osavamad lapsed on suurema tõenäosusega kehaliselt aktiivsemad ja jõuavad koolis paremini edasi kui kehvemate liigutuslike oskustega lapsed. Lisaks on piisav liikumisaktiivsus oluline hea vaimse tervise jaoks.
Liikumisaktiivsus
Vanuses 3-4 a on vajalik liikuda
vähemalt 3 tundi päevas, jaotatuna kogu päeva peale
sealhulgas 60 minutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega (s.t. et laps hakkab vähemalt pisutki higistama ja hingeldama)
liikumistegevused peaksid olema erisugused
ekraaniaega mitte üle tunni
Alates 5. eluaastast vähemalt 60 min mõõduka kuni tugeva intensiivsusega liikumist.
Uurimisrühm
Aave Hannus, PhD
uuringuprojekti juht, uuringu põhitäitja
Aave on Tartu Ülikooli õppejõud, spordipsühholoogia teadur ja praktiseeriv spordipsühholoog. Aave õpetab spordi- ja liikumispsühholoogiat üliõpilastele, treeneritele, lapsevanematele ja sportlastele. Teadlasena huvitab teda, millest sõltub laste liikumisrõõm.
Noella-Madleen Pärn
uuringu läbiviija
Noella-Madleen on Tartu Ülikooli kehalise kasvatuse ja spordi õppekava 2. aasta magistrant, EKR 4 kutsetasemega võimlemistreener ning Tartu Linnavalitsuse sporditeenistuse peaspetsialist. Treenerina omab Noella-Madleen kogemust 7 aastat, mille käigus on ta õpetanud ilu- ja rühmvõimlejaid vanuses 3-15 eluaastat. Treenerina hoolib Noella-Madleen väga sellest, et lapsed ja noored tunneksid rõõmu liikumisest.
Eneli Kutter
uuringu läbiviija
Eneli on Tartu Ülikooli kehalise kasvatuse ja spordi õppekava 2. aasta magistrant ja EKR 6 kutsetasemega jalgpallitreener. Ta on erinevas vanuses inimesi treeninud 8 aastat. Hetkel töötab Eneli mereväes spordiinstruktorina. Tema jaoks on treeneritöö privileeg ja ta väärtustab seda vastutust, et tal on võimalus tekitada lastes huvi liikumise ja spordi vastu.
Kärolin Kiviste
uuringu läbiviija
Kärolin õpib Tartu Ülikooli bakalaureuse programmis. Tema motoks on, et liikumisest peitub rõõm ja tervis ning soovib, et kõik jõuaksid sellise uskumuse juurde pigem varem kui hiljem.
Ave Amor
uuringu läbiviija
Avel on terviseteaduste magistrikraad, tal on õpetaja kutse ja töötab kehalise kasvatuse õpetajana. Koolis töötades mõista ta väga hästi, et kehalise aktiivsuse harjumused kujunevad juba varases lapsees ning liikumisharjumuse aluseks on nauding liikumisest ehk liikumisrõõm.
Dagmar Rahula
uuringu läbiviija
Dagmar on Tartu Ülikooli spordipsühholoogia 2. aasta magistrant. Õpingute kõrvalt teeb Dagmar tööd Põhja-Tallinna Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikus ning Tartu Ülikoolis õppeassistendina. Lisaks on ta vabatahtlik nõustaja MTÜ Lahendus.net-is.
Mark Kristohver Emmerich
uuringu läbiviija
Mark on Tartu Ülikooli spordipsühholoogia 1. aasta magistrant.
Kliendinõustaja töö kõrvalt veedab ta oma aja erinevaid spordialasid harrastades.
Ta on tegelenud tennise, kergejõustiku ja tõstmisega, hetkel on käsil judo-võtete omandamine.
Marki paelub inimkeha füüsilise potentsiaali saavutamine ja liikumise seosed vaimse tervisega.
Lisett Pavelson
uuringu läbiviija
Lisett on 3. aasta psühholoogia bakalaureusetudeng. Õpingute kõrvalt töötab Lisett FC Elva noorsportlasti toetava isikuna Eliitmängijateprogrammis ja Tartu Nõustamis- ja Kriisiabikeskuses assistendina. Lisaks on Lisett vabatahtlik MTÜ Toetuses ja Tartu Ülikooli Spordiesinduses. Juba noorena saadud spordipisik on saatnud teda terve elu ja seega on paljud tema elutegevused seotud just spordivaldkonnaga. Ta leiab, et kui lapsed juba varajases eas oskavad rõõmu tunda spordist ja selle tegemisest, siis saadab see neid kogu elu vältel.
Prof Tiia Tulviste, PhD
arengupsühholoogia ekspert
Tiia on Tartu Ülikooli arengupsühholoogia professor. Ta loeb arengu-ja kultuuripsühholoogia kursusi. Oma teaduslikus uurimistöös huvitub ta seostest lapse kasvukeskkonna ja arengu vahel.
Kenn Konstabel, PhD
tervisepsühholoogia ekspert,
uuringu vastutav täitja
Kenn on Tervise Arengu Instituudi vanemteadur ja Tartu Ülikooli isiksuse- ja tervisepsühholoogia kaasprofessor. Teadustöös huvitub tervisekäitumisest ja isiksusepsühholoogiast.
Kontakt
-
Uuringute toimumise asukoht
Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi õppehoone
Ujula 4, Tartu
-
Postiaadress
Tartu Ülikooli psühholoogia instituut
Näituse 2, 50409 Tartu
+372 56241207
